Foto: Elektritrammi vagun järelvaguniga Pärnu maanteel 1928. a. (ajapaik.ee)
100 aastat elektritramme Tallinnas
Järgmisel, 2025. a. aastal möödub 100 aastat ajast, mil Tallinnas hakkasid liikuma mootortrammide kõrval elektritrammid. Kui maailma suurlinnades sõitsid elektritrammid juba 19. sajandi lõpuaastatel ja Lätis sajandivahetusel, siis Tallinnas hakkasid trammid liikuma elektri jõul alles 1925. aastal.
Narva maanteel hakati paigaldama poste ja ehitama kontaktliini 1925. a. suvel. Alajaamale leiti sobiv koht Vene turu platsi servas oleva pritsimaja õuel. Sama aasta sügisel avati esimene elektritrammiliin Kadriorust Vabaduse platsini. 28. oktoobril 1925. a. läksid liinile esimesed, Dvigateli tehases ehitatud elektritrammivagunid. Novembri algul pikendati liini Vabaduse väljakuni.
Alates 1925. aastast ehitati tehastes Dvigatel ja Ilmarine, Raudtee Peatehastes, Riigi Sadamatehases ja Tallinna trammitöökodades kokku 35 uut elektrimootorvagunit ja 35 järelhaakevagunit. Seejuures kasutati Saksamaalt ja Rootsist ostetud agregaate ning seadmeid.
Trammiliinidel ehitati välja 600 V alalispingega kontaktvõrk. Üheksa elektritrammi mootorvagunit telliti Dvigateli tehaselt. Terasest raamile monteeriti tammepuidust sõrestik, mis kaeti väljastpoolt teraspleki ja seestpoolt tammepuidust voodriga. Pikad puidust istmeread paiknesid kahel pool seinte ääres. Vagunites oli 25 iste- ja 14 seisukohta.
Vagunikered värviti siniseks, akende ümbrus valgeks ja katus helehalliks. Vaguni pikkus oli 11,38 m ja laius 2,08 m. Vagunikered kinnitati Rootsis ASEA tehases valmistatud alusvankritele. Mootorvagunitele paigaldati Siemens-Schukerti või AEG elektriseadmed. Mõlemad rattapaarid olid vedavad ja said veojõu 37,5 kW võimsusega elektrimootoritelt.
Lisaks trammijuhile oli trammivagunis konduktor, kes müüs pileteid, teavitas peatustest, valvas trammis korra järele ja jälgis, et keegi trammist maha ei jääks. Järelvagunil oli mõistagi eraldi konduktor, kes täitis samu ülesandeid, mis mootorvaguni konduktor. Talvel liikus liinil ainult mootorvagun, suvel kasutati järelvagunitena vanu lahtiseid konkavaguneid
1927 a. juunikuus lõpetati Pärnu maantee trammiliini pikendamine üle raudtee Tondini koos ringil tagasipööramisega Pärnu maanteele mööda Tondi ja Alevi tänavat. Alevi tänavale ehitati ka trammi lõpp-peatuse paviljon. Samal, 1927. a. ehitati ka elektritrammi kontaktliin Tartu maanteele ja oktoobris alustati elektritrammide liiklust Vabaduse väljaku ja Lubja tänava vahel. Kuna elektritrammi mootorvagunite juurde ehitamine nõudis aega, jäid esialgu sellel liinil liikuma ka kaks bensiinimootoriga trammi. Neli uut elektritrammi mootorvagunit valmisid Raudteede Peatehases alles 1928. a. juunis.
Dvigatel ehitas juurde neli uut bensiinimootoriga vagunit ja vanadest konka vagunite baasil ehitatud mootorvagunitest oli võimalik lõpuks loobuda. Kõik kaheksa Dvigateli bensiinimootoriga vagunit hakkasid sõitma Pärnu maantee liinil. Kuna bensiinimootoriga trammivagunid ja elektritrammi vagunid olid välimuselt suhteliselt sarnased, oli võimalik mootortramme eristada trammi ees oleva radiaatori järgi, elektritramme aga katusel oleva vooluvõtturi ehk pantograafi järgi.
1928 a. suvel pandi trammiliinidele numbrid: liin nr. 1: Vabaduse väljak–Narva maantee, liin nr. 2: Vabaduse väljak–Tartu maantee ja liin nr. 3: Vene turg–Pärnu maantee. Need trammiliinid toimisid muutmatuna kuni 1935. aastani.
1934 a. detsembris otsustas Tallinna linnavalitsuse volikogu varustada Pärnu maantee trammiliini kontaktvõrguga ja rajada Pärnu maanteele töökoja asemele trammidepoo, mis oleks suuteline mahutama 32–40 vagunit.
1930 aastatel oli suuremaks tööks Pärnu maantee liini ümberehitamine, elektrifitseerimine ja pikendamine Tondi jaamani. Pärnu maantee trammiliin ehitati ümber senisest ühe rööbasteega liinist kahe rööpapaariga liiniks. Ehitustöödega alustati 1935. a. suvel ja need lõpetati järgmise aasta veebruaris. Võimalikuks sai samaaegselt kahesuunaline trammiliiklus, mis lubas panna trammid suurema sagedusega liikuma. Lõpp-peatus ja ringtee Alevi tänaval likvideeriti, kahe rööpapaariga tee rajati kuni Tondi raudteejaamani.
Roosikrantsi tänaval võeti trammitee üles ja uus tee rajati Vabaduse väljakult kuni Roosikrantsi tänava nurgani. Mootorvagunid hakkasid uuel liinil sõitma juba 1935. a. detsembris. Telliti neli uut elektritrammi mootorvagunit, mille alusvankrid ehitas tehas Ilmarine ja kered Riigi Sadamatehas.
1936 a. veebruaris avati trammiliiklus rekonstrueeritud ja elektrifitseeritud Pärnu maanteel kuni Tondi jaamani. Sama aasta juulis oli uus trammidepoo Vana-Lõuna tänaval valmis ja senine Kadrioru depoo ning kontorihoone lammutati veel samal aastal.
1937 aastal jätkus veerevkoosseisu uuendamine. Sadamatehases ehitati uued elektritrammi mootor- ja järelvagunid ning bensiinimootoriga trammivagunid kanti maha sedamööda, kuidas elektritramme juurde saadi. Üldmulje Tallinna trammiliiklusest 1930. aastatel oli võrdlemisi positiivne, kuna mitmetes teistes Euroopa linnades võis näha rööbastel liikumas sajandi algusaastatel valmistatud trammivaguneid.
1940 aastaks ulatus Tallinnas trammiliinide kogupikkus 13,4 km-ni, s.h. Kopli üherööpmeline trammiliin Tallinna Tehnikaülikoolist Balti jaamani 5,1 km. Trammivaguneid oli sel ajal kokku 54, nendest 20 elektrimootorvagunit, 9 bensiinimootorvagunit ja 25 järelvagunit. Trammiliiklus oli muutunud populaarseks – 1939. a. tehti Tallinnas trammidega 14,4 miljoni sõitu.
Tööl käisid trammijuhid ja konduktorid kahes vahetuses, järjest kuus päeva tööl ja kaks vaba. Trammijuhi töö polnud kerge. Juht seisis kogu töövahetuse kontrolleri taga püsti, selja taga kahel pool lahtised ukseavad. Eest sisenemine ja juhi selja taga platvormil seismine oli sõitjatele keelatud.
Konduktor seisis enamasti tagumisel platvormil, ainult talvel külmaga võis ta seista reisijate salongis tagaukse juures. Müüs ja augustas pileteid, jälgis vagunisse sisenejaid ja andis juhile kellanöörist tõmmates märku sõidu alustamiseks. Ilma kellamärguandeta ei tohtinud trammijuht liikumist alustada. Konduktor teatas ka peatusi ja jälgis vagunis korda. Kui keegi soovis, et aken suletaks, pidi konduktor seda ka kohe tegema.
Transpordi ja logistika ajalugu 2024
A.Tulvi
Vaata ka lühidokfilmi Tallinna trammiliikluse ajaloost https://youtu.be/rzylhmIJNuY
