Tajudel põhinev tarnija hindamine
Tootmisettevõtetes on hanked olnud suunatud tavapäraselt materjalikulude vähendamisele. See saavutatakse enamasti pingeliste ja pikka aega kestvate hinnaläbirääkimistega. Tänapäeval pöörduvad hanketöötajad üha enam tarnijate poole leidmaks koostöös võimalusi nende rolli suurendamiseks väärtusloome protsessis. Seda tehakse rohkem organisatsioonisiseselt, suurendades tarnijate rolli tootearenduses toomaks uusi tooteid turule konkurentidest varem. Tarnijad osalevad uute tehnoloogiate, tootemoodulite ja isegi terviklike süsteemide arendamises. Hiljutised uuringud on näidanud, et tootmisettevõtetes loodavast lisaväärtusest annavad tarnijad oma materjalide, tootekomponentide ja –sõlmedega koguni 60–80%. Kui tarnijad on rohkem kaasatud kliendi operatsioonidesse, tagab see üldjuhul ka parema tarnekindluse ja -täpsuse.
Tarnijate valik ja hindamine põhinevad üldjuhul mõõdetavatel näitajatel ja kergesti hinnatavatel omadustel, nagu tarnija kompetentsid, usaldusväärsus ja sooritusvõime indikaatorid. Enamus nendest näitajatest ja suurustest on objektiivsed ja neid on võimalik tarnijasuhetest „lahti siduda“. Osa tarnijatega seotud näitajatest, nagu näiteks koostöö terviklus ja tarnija usaldusväärsus, on põimunud igapäevastesse suhetesse tarnijatega. Need kriteeriumid pole sageli objektiivselt mõõdetavad ja tuvastatavad, kuid sõltuvad ostutöötajate individuaalsest tajust.
Tajudel põhinevad tarnija omadused on tihedalt seotud ja kinnistatud tarnijasuhetega.
Ostuspetsialistid toetuvad isiklikele arusaamadele, arvamustele, veendumustele ja hoiakutele tarnija omaduste tõlgendamisel. Igale ostutöötajale omane isiklik tarnijasuhte tajumine mõjutab tema käitumist suhetes tarnijaga.
Suure kulusäästu saavutamine hankel võib olla stressirohke mõlema osapoole jaoks. Saksamaal 2020.a. Witten/Herdecke University poolt läbi viidud uurimuse käigus tehti kindlaks, et tarnija töötajate sõbralikkus, usaldusväärsus, abivalmidus ja proaktiivsus võivad aidata kaasa kuluefektiivsuse saavutamisel eelkõige madalamate materjalikulude tõttu. Sõbralikkus ja usalduslikkus tarnijasuhtluses aitavad kaasa koostöö laabumisele, vähendavad hõõrdumisi suhtlemisel ja tugevdavad osapoolte vahelisi suhteid. Need hõlbustavad informatsiooni ja ideede vahetamist osapoolte vahel ja loovad pinnase tõhusaks koostööks. Tarnija töötajate sõbralikkus, usaldusväärsus ja abivalmidus võiksid olla tarnija valikul olulisteks kriteeriumiteks.
Samas võib tarnija liigne proaktiivsus tekitada klientettevõtte ostutöötajate seas teatud ebamugavustunnet ja pingeid. Ostja tunnetab, et tarnija hakkab temalt uute ideede genereerimisel initsiatiivi üle võtma. Vahel võib see tekitada ka soodsa pinnase viljakaks koostööks tarnija ja ostja vahel. Uute ideede genereerimine ühe osapoole poolt ei tähenda, et need lepingupartneri esindajate poolt kohe tingimata omaks võetakse. Ideedega kohanemiseks ja nende omaksvõtmiseks tuleb jätta vastaspoolele aega.
Ostutöötaja võib olla vahel tarnija sõbralikkusele ülemäära vastuvõtlik. Ostja ja tarnija suhetes võib tekkida ka olukorda, kus üliaktiivne ja sõbralik tarnija seab mitte väga ettevaatlikule ja usaldavale ostjale „lõksu“. Alustades koostööd suhete kiirele loomisele ja arendamisele orienteeritud tarnijatega peavad ostutöötajad olema nendest ohtudest teadlikud. Kui ostuprotsess on kulgenud sujuvalt ja tõrgeteta, võib ostja aktsepteerida kergekäeliselt hinnatõuse. Pärast pikaajalist koostööd võidakse jõuda veendumusele, et müüjale on makstud ülemäära palju. Ostjad võivad puutuda kokku olukorraga, kus tarnija tundub olevat väga abivalmis ja pakub ostjale lahendusi, mis näivad aitavat ostja probleeme kõrvaldada.
Inimestena väärtustavad ostutöötajad majanduslike tegurite kõrval ka tarnijaettevõtte töötajate sotsiaalseid ja emotsionaalseid omadusi. On täheldatud, et väga heade tarnijasuhete korral ei saavutata enamasti kunagi kõige madalamat hinnataset. Ka pärast info saamist, et konkurentidelt on võimalik soetada materjale soodsamalt, soovitakse jätkata olemasoleva tarnijaga vaatamata kõrgemale hinnatasemele. Teatud juhtudel võib praktika kompenseerida sõbralike suhete hoidmisega suuri materjalikulusid olla ostvale organisatsioonile kahjulik.
Kui tarnija töötajad on väga sõbralikud, võib see viia olukorrani, kus ostutöötajad kaotavad objektiivsuse ja kriitilise meele tarnijate hindamisel, nende puhul isegi ilmseid probleeme märgates. Mõõtes ja hinnates ebapiisavat tarnesooritust minnakse tihti kompromissile, kompenseerides seda heade tarnijasuhetega.
Lõksu sattumine võib lihtne olla iseäranis siis, kui tarnijasuhted on harmoonilised. Inimesed on oma tajude vangid ja samas altid teatud eelarvamuste omaksvõtmisele. Kui juba esimestel kohtumistel ilmutavad tarnija töötajad ülemäärast sõbralikkust ja usalduslikkust, peaks see muutma ostutöötajad valvsaks.
Tarnijate objektiivseks hindamiseks peaksid ostutöötajad otsima informatsiooni väljastpoolt tavapärast tarnijasuhtlust. Abiks on siinjuures perioodiliselt läbiviidavad võrdlusanalüüsid ja ettevõtte muude allüksuste töötajailt saadav informatsioon. Nii näiteks aitab tarnijaid paremini hinnata tehniliste töötajate, turundus- ja müügitöötajate ning kõrgema juhtkonna kaasamine hindamisprotsessi. Teiste töötajate värske pilk ja arusaamad lähtuvalt oma ametipositsioonist on abiks suurema objektiivsuse saavutamisel tarnija hindamise protsessis.
Tajudel põhinevad tarnija omadusi tajuvad ostutöötajad tarnijaga suhtlemise ajal. Kui ostujuhid teadvustavad endale nende omaduste olemasolu ja vahetut mõju tarnijasuhtlusele ning otsuste vastuvõtmisele, aitab see vähendada tarnijate liigset mõju ostutöötajaile, hinnata tarnijat adekvaatsemalt ning teha tarnija valikul ja temaga koostöö käigus paremaid otsuseid.
Kui tavapärane tarnija hindamise protsess põhineb enamasti objektiivsetel ja mõõdetavatel näitajatel, siis tajudel põhinevad tarnija omadused ilmnevad enamasti suhtlemise ja alanud koostöö ajal ning on subjektiivsed. Ideaalis peaks tarnija hindamise protsess olema dünaamiline ja iteratiivne.
Tajud mõjutavad vähem või rohkem ostutöötaja suhtumist tarnijasse, otsuste vastuvõtmist ja hinnangu andmist tarnija tegevusele. Tajudel põhinevasse tarnija hindamisse ei tohiks suhtuda kergekäeliselt. Subjektiivsetel kriteeriumitel on tegelikkuses suurem kaal kui esmapilgul osatakse arvata. Äärmuslikel juhtudel võib tekkida ostuorganisatsioonil tarnijast suurel määral tegelikkusele mittevastav arusaam.
Lühendatult: T.Clauss, Supply Chain Management, aprill 2021
seilecs prof.meedia
