Foto: bsu.edu
Lahenduskeskne õpe logistikas
Tööandjate sooviks on saada kõrg- või kutsekoolist piisavate erialaste teadmistega spetsialiste, kes sulanduksid sujuvalt töökeskkonda ja suudaksid täita koos teiste töötajatega võrdsel tasemel ettenähtud tööülesandeid. Küllaltki sageli tuleb ette olukordi, kus diplomeeritud või kutsetunnistust omav koolilõpetaja ei suuda tegelikult täita logistiku tööülesandeid. On levinud arusaam, et haridusasutus ei peagi andma tulevasele logistikule kõikehõlmavat erialast kompetentsi, kuna see omandatakse aja jooksul töökohal praktika käigus. Tööandjatel pole aga sageli ressurssi ja soovi hakata panustada koolilõpetanud spetsialisti väljaõppesse alustades seejuures põhitõdede selgitamisega.
Üliõpilastele ja kutsekoolide õpilastele tuleb pakkuda sellisel tasemel erialast haridust, mis võimaldaks neil pärast kooli lõpetamist integreeruda töökohal sujuvalt logistika korraldamise eest vastutava meeskonna töösse. Õppur peaks viima kooli lõpetades endaga firmasse kaasa kõige uuema teadmise logistikatehnoloogiatest, tööoperatsioonide korraldamisest, optimeerimise, modelleerimise ja simuleerimise võimalustest ning uuematest informaatika ning infotehnoloogilistest rakendustest. Ta peaks orienteeruma rahuldavalt erialases terminoloogias ja olema selle õige kasutamisega eeskujuks töökaaslastele, kel pole olnud võimalust omandada erialast logistikaharidust.
Mitmete Euroopa rakenduskõrgkoolide kogemus nii logistika kui ka muude erialade õpetamisel viimasel aastakümnel on näidanud, et märkimisväärset edu õppetöö kvaliteedis ja tulemustes on saavutatud eelkõige üleminekul lahenduskesksele õppele. Lahenduskeskne õpetamine on õppeprotsessi korraldamise viis, mille puhul alustatakse erialaste tööülesannete täitmise õpetamist ja tüüpiliste probleemsete olukordade lahendamist alates esimestest erialaainete kontakttundidest paralleelselt teoreetilise õppega. Teooriaõppe osatähtsust auditoorse töö raames on oluliselt vähendatud ja praktikumide osa selle arvelt suurendatud. Taoline lähenemine toetab suurel määral ka õppurite loovuse ja iseseisvuse arenemist
Lahenduskeskse õppe rakendamine eeldab, et kogu senine õppeprotsess tuleb suures osas ümber kujundada. Teoreetilise materjali omandamine peaks toimuma tööoskuste õpetamisest veidi varem või sellega samaaegselt. Õppeprotsessi juhina nähakse lahenduskesksel õppel pikaajalise töökogemusega praktikuid, kes on tugevad ka teoorias või ettevõtlusest haridussfääri siirdunud isikuid, kes on kaitsnud teadusliku kraadi ja kes omavad tugevat praktiliste erialaste oskuste tausta. Osades Euroopa rakenduskõrgkoolides on viidud sisse kord, mille kohaselt võetakse kõrgkooli õppejõuna tööle erialaaineid õpetama ainult pikka aega ettevõttes töötanud tippspetsialiste. Olles töötanud kõrgkoolis 6–8 aastat, siirdutakse tagasi ettevõttesse, hoidmaks sidet praktilise tööeluga. Mõne aasta möödumisel pärast teadmiste ja oskuste värskendamist võidakse pöörduda tagasi haridusasutusse pedagoogilisele tööle. Mitmetes rakenduskõrgkoolides sel viisil omandatud parim praktika on aidanud saavutada suurepäraseid tulemusi õpetamaks seda, mida organisatsioonides edukaks tööks ja toimetulemiseks vajatakse.
Teoreetilise materjali omandamine peab olema eelduseks oskuste ja kompetentside kujundamisel ning väljaarendamisel. Ainekava õpiväljundite omandamise taseme ainukeseks mõõdikuks ei peaks olema semestri lõpus toimuva eksami või arvestuse tulemus. Aine lõpptulemus peaks koosnema mitme komponendi summast. Nendeks võivad olla õppematerjali omandamist kontrolliv kirjalik test, ülesannete iseseisev lahendamine, võõrkeelsete erialaste artiklite tõlked, projekttööd, osavõtt rühmatöödest jms.
Loeng kui õppetöö vorm on oma aja ära elanud kasvõi juba sel põhjusel, et õppuritele jaotatavad slaidiesitlusseeriad, kui käsitletavate teemade lühikokkuvõtted ei sobi üldjuhul teoreetilise osa omandamiseks. Põhiosa teooriamaterjali omandamisest peaks jääma õppuri iseseisvaks tööks.
Praktikumid ja interaktiivsed seminarid peaksid hõlmama edaspidi 50–70% kogu erialaõppe mahust. Senisest enam tuleks pöörata tähelepanu interaktiivsete ettevõtte logistika- ja majandustarkvarade kasutamisele. Interneti keskkonnas töötavaid haldus- ja simulatsioonitarkvarasid saab kasutada ja lahendada ülesandeid iseseisva tööna ka väljaspool auditooriumi.
Vajadust teistmoodi õppe järele on väga hästi mõistetud Hiina Rahvavabariigis logistikat õpetavates kõrg- ja ülikoolides. Hiinas teevad valitsus, kõrgkoolid, erialaorganisatsioonid ja ettevõtted koostööd selleks, et pakutav erialane haridus vastaks maksimaalselt tööturu nõudmistele. Veelgi enam – on jõutud veendumusele, et nüüdisaegne tasemel kõrgkool peaks edestama tööturu vajadusi valmistades ette nn ”homseid” spetsialiste.
Loengute osakaal on viidud Hiina rakenduskõrgkoolides miinimumini, pearõhk õpetamisel on juhtumi analüüsidel, rollimängudel ja situatsiooni simulatsiooni meetodil. Õppemeetodite valikul lähtutakse vajadusest, kujundada oskusi ja kompetentse simuleerides tegelikku töökeskkonda. Taotletakse, et õppeprotsess kattuks võimalikult suures ulatuses logistiku töö tegeliku sisuga.
Ain Tulvi
Logistika kutsekomisjoni liige
