Muutunud nõudlus ja tarneahelad maailmas
Koroonapandeemial on olnud maailmamajandusele seninägematu mõju. Varasemalt on ette prognoositud ja prognoosimatult aset leidnud suured looduskatastroofid kestnud suhteliselt lühikest aega ja nende tagajärgedele osatakse vahetult reageerida ning nendega toime tulla. Koroonapandeemia on pannud inimkonna olukorda, kus nakatumine on maailmas plahvatuslikult kasvanud ja selle mõju majandusele ei suuda keegi vajaliku täpsusega prognoosida.
Ilmekaks näiteks on pea kõikjal arenenud turismisektoriga riikides tühjad hotellid, toitlustuskohad ning sajad tuhanded kasutult seisvad rendiautod. Kordades vähenenud reisijatevedu, konserveeritud reisilennukite pikad read lennujaamade perroonidel, kümned tuhanded üleöö tööta jäänud kõrge kvalifikatsiooniga piloodid ja lennusaatjad ning uute lennukite tellimuste edasilükkamine ja sõlmitud lepingute ülesütlemine on midagi niisugust, mida pole varasemalt kunagi kommertslennunduse arengus kogetud.
Reisilennukid on vedanud oma alumise teki lastiruumides regulaarreisidega ligi pool lennukaubast. Kaubaveo vajadus lennukitega pole alates pandeemia algusest kuhugi kadunud. Teatud kaubagrupid on seoses tarneaegade lühenemisega siirdunud hoopiski konteinerlaevadelt kaubalennukite lastiruumidesse lennuveo alustele ja –konteineritesse. Kaubalennukid on pidanud võtma enda õlgadele senisest suuremad veomahud, kusjuures sihtlennujaamast ollakse sunnitud pöörduma tagasi tihti tühja lastiruumiga.
Viiruselaine eelselt on tarnete peatumised ja tarneahela katkemised olnud seotud kõigest teatud regioonide ja riikidega. Aasta algul puhkenud pandeemia on aga mõjutanud kogu maailma ja kõigil on tekkinud probleemid üheaegselt. Regionaalsete looduskatastroofide korral aitavad katastroofist puutumata piirkonnad ja riigid hädasolijaid. COVID 19 tabas kõiki samaaegselt ja ka kõige tugevamatel on nappinud ressursse takistamaks viiruse levikut ja võitlemaks efektiivselt pandeemia tagajärgedega.
Ettevõtted sattusid pandeemia esimestel nädalatel ja kuudel suhteliselt ootamatult olukorda, kus tuli võtta käigu pealt vastu otsuseid edasise tegevuse kohta. Pandeemia on mõjutanud tohutus ulatuses nii kaupade tootmist kui ka teenuste osutamist. Viiruse leviku ajal on kahanenud nõudlus majutus- toitlustus- ja reisijateveo ning reisikorralduse teenuste järele marginaalseks.
Nõudlus kaupade järele on langenud ka juhtudel, kui mingisuguseid tarnehäireid pole esinenud. Paljud inimesed, kel oleks võimalik ka muutunud olukorras jätkuvalt luksuskaupu tarbida, on sellest loobunud. Pärast 2011. aastal tsunamist põhjustatud Fukushima tuumajaama katastroofi vähenes Jaapanis nõudlus luksuskaupade järele sedavõrd, et luksuskaupade bränd LVHM sulges riigis kokku 50 kauplust. Luksustoodete tarned ei katkenud, kuid vaid vähesed jõukad jaapanlannad soovisid, et neid nähakse uue Louis Vutton’i käekotiga ajal, kui nende kümned tuhanded kaasmaalased jäid ilma oma kodudest. Sarnaselt LVHM-iga langes Jaapanis järsult ka muude luksuskaubabrändide toodete tarbimine.
Peaaegu kõikides riikides tekkis pandeemia ajal nappus mitmetest kaupadest, olgu nendeks kaitsemaskid, kaitseriietus, desinfitseerimisvahendid või hingamisaparaadid. Kuna COVID 19 pandeemia edasine areng on ka seni suurel määral prognoosimatu, on paljude riikide valitsused võtnud vastu otsuseid strateegiliste varude soetamiseks leevendamaks kriitilise tähtsusega toodete nappust uute viiruslainete levikul.
Paljude farmaatsiakaupade tootjate tarneahelad saavad alguse Hiinast. Autode tootjatel on kujundatud aja jooksul välja komplekssed tarneahelad, milles kiirkorras tarnijate väljavahetamine ei tule kõne alla. Paljud taolised tarnijasuhted on praeguseks juba üle vaadatud ja korrektiivid sisse viidud, pikemat perspektiivi silmas pidav töö seisab aga enamikel firmadel ees.
Koroonapandeemia on toonud kaasa olukorra, kus paljude firmade juhid on pidanud uues olukorras võtma aega ja mõtlema läbi oma senise hankestrateegia ja -poliitika ja langetama paljudel juhtudel otsused seniste tarnijate väljavahetamiseks.
Paljud lääneriikide suurettevõtted on lahti harutamas ja analüüsimas oma seniseid äristrateegiaid ja võtmas vastu otsuseid asendada offshoring nearshoring’i või koguni backshoring’iga. Mitmed USA suurtootjad on juba oma otsused langetanud ja toonud tootmise Hiinast üle Kanadesse, Mehhikosse ja oma tootmisüksustesse USA territooriumil.
Tarneahela juhid peavad olema valmis uuteks tarnete aeglustumiseks, lakkamiseks ja viivitusteks transpordis. Jõupingutused tuleks fokuseerida kestvate ja kriisis vastupidavate tarneahelate arvu suurendamisele, mis poleks uute kriisilainete võimalikul tekkimisel sedavõrd mõjutatavad. Teisest küljest oleks vaja vähendada tarnijaid ja tarneahelaid, mille puhul on riskitegureid rohkem ja riskitase suurem.
Tarneahela juht ja logistikajuht peaksid suutma pakkuda tuge, loomaks transpordikorraldajaile ning laotöötajaile vajalikud tingimused töötamiseks ka siis, kui muu personal on karantiinis või kodus eneseisolatsioonis. Võimalusel tuleks valmistada ette muude valdkondade töötajaid, asendamaks haigestunud või isolatsiooni jäänud ostu- ja müügitöötajaid, klienditeenindajaid ning laotöötajaid. Tuleks valmistada ette kommunikatsioonikanalid, et koju jäänud inimesi asendavad töötajad saaksid konsulteerida ja küsida neilt vajadusel juhtnööre.
COVID 19 pandeemia päästis inimkonna, tervishoiu ja maailmamajanduse jaoks valla varasemalt tundmatu olukorra, milles poliitikud, meditsiini- ja majandusjuhid peavad võtma jätkuvalt vastu mittetavapäraseid otsuseid ja juhtima suuri ressursse tingimustes, kus informatsiooni napib ja teadmatus tuleviku ees on suur. Loodetavasti pääseb inimkond peagi koroonaviiruse haardest ja väljub tulevikus uutest võimalikest katastroofidest tugevamana ja paremini ettevalmistatuna.
Lühendatult: logisticsmgmt.com materjalide põhjal
seilecs prof.meedia
