Rotterdami sadam aastal 2021
Münchenis 04–06 mail toimunud „Transport logistic 2021“ virtuaalkonverentsi vestlusringis esinesid Euroopa suurima, Rotterdami sadama haldusettevõtte tegevjuht Allard Castelein ning tarneahela ja logistikadirektor Matthijs van Doorn.
Allard Castelein:
Rotterdami sadamas toimub aastas 230 000 merelaevade ja jõepraamide sadamakülastust, millest 80% registreeritakse ja hallatakse automaatselt ning 20% elektronposti või telefoni teel. Rotterdami sadama infosüsteemi arendamist alustati 20 aasta eest ja poolteist aastat tagasi käivitus uus digiplatvorm PortXchange. Uues laiapõhjalise ja tuhandete kasutajatega platvormis kajastatakse nii eelinfona kui ka reaalajas kõik laevade saabumised, sildumised, lastimised, lossimised, erinevate sadamateenuste kasutamine jms.
Andmete sisestamine PortXchange keskkonda saab alguse laevaoperaatoritest, kes edastavad sinna kogu vajaliku informatsiooni aluse saabumise, sadamas vajatavate teenuste ja veetava kaubalasti kohta. Alates hetkest, mil laeva saabumisaeg sadamasse on suhteliselt täpselt prognoositav, saadetakse informatsioon sadamasse jõudmise aja kohta PortXchange-i. Laeva sadamakülastuse ajaskaala näitab kõiki alusega seotud sündmusi alates laeva saabumisega ja lõpetades selle lahkumisega sadamast.
Kõik sadamas laeva teenindamisega seotud osapooled saavad informatsiooni aluse sadamakülastuse kohta reaalajas. Informatsiooni kättesaadavus ja läbipaistvus on koostöö laabumise seisukohalt väga oluline. Ühe sadamasse saabunud aluse teenindamisega on seotud keskmiselt 28 osapoolt, kes kõik peavad tegutsema õigeaegselt ja kooskõlastatult.
PortXchange seob omavahel avalike andmebaaside andmed ja laeva sadamakülastusega seotud firmadest allalaaditavad andmed. Tehisintellekti rakendus töötleb eri kohtadest saadud informatsiooni ja genereerib võimalikult täpse teabe laeva sadamakülastuse kohta. Tarkvara ei väljasta osapooltele informatsiooni laeva lasti kohta.
Platvormi kasutajad võivad filtreerida neile vajaliku informatsiooni oma töölaual. Nad saavad kasutada olemasolevat informatsiooni oma tegevuste planeerimiseks palju tõhusamalt kui varasemalt. PortXchange platvormi informatsioon hõlbustab laevakompaniide, laevaliini- ja laevaagentide, terminalioperaatorite ja laevakompaniidele teenuseid pakkuvate firmade ja logistikateenuste osutajate tööd, parandab ressursside kasutamist ja vähendab raiskamist.
30% laevadest ei jõua graafikujärgselt sadamasse, mis suurendab reidil ankrus ootavate aluste arvu ja nõuab pidevalt sildumisgraafikute ümbertegemist ning muudatusi sadamatehnika kasutamisel. Kui suudetaks püsida sajaprotsendiliselt sõidugraafikus, toodetaks 35% vähem kasvuhoonegaase. See on oluline, kuna viiendik kogu Hollandi CO2 emissioonist tuleb Rotterdami sadamast.
Matthijs van Doorn:
Euroopa kaubaväravana tuntud Rotterdami kaubasadamas peatub korraga keskmiselt 60 laeva, millest 30 on sildunud ning toimuvad laadimistööd. Ülejäänud alused ootavad sadamareidil ankrus hetke, mil neile vabaneb koht kai ääres. Lastima või lossima saabunud aluseid on üldjuhul alati rohkem, kui sadam jõuab parasjagu teenindada. Kuna sadamabassein on suhteliselt sügav ulatudes osade kaide ääres 25 meetrini, teenindatakse sadamas eelisjärjekorras suuri laevu.
Sadamahalduse ettevõte ja sadamaoperaatorid kannavad hoolt selle eest, et sadama külastusaeg oleks võimalikult lühike. Eriti suurt tähelepanu pööratakse Rotterdami sadamas suurte, 60 meetrise pardast pardani laiuse ja 400 m pikkuste, ULCS ja Triple-E suurusklassi konteinerlaevade lastimisele ja lossimisele, kuna nende sadamas seismise aeg on kõige kulukam. Tühjade konteinerite ebapiisavus mõjutab igapäevaselt sadama konteinerterminalide tööd.
Suessi kanali blokeerimise tõttu konteinerlaeva Ever Given poolt 23. märtsil hilines Rotterdami sadamasse 64 suurt konteinerlaeva, millest 54 jõuti teenindada sadama poolt virtuaalkonverentsi toimumise ajaks. Ülejäänud on alles teel Rotterdami poole, seisavad sadamareidil ankrus, või on parajasti lastimisel-lossimisel. Kanaliblokeeringu põhjustanud aluse juhtkond on saatnud PortXchange’i ETA, et see jõuab Rotterdami sadamasse 31. mail kell 02.00.
Laevaliikluse seiskumine Suessi kanalis taolises mastaabis oli esmakordne ja paiskas segi laevaliinide sõidugraafikud, sadamaterminalide kaikohtade broneeringud ning töögraafikud. Kõige rohkem on kannatanud Triple-E suurusklassi konteinerlaeva üldavariist põhjustatud kanaliblokeeringu tõttu kaubasaajad, kes on pidanud leppima kaubalastide ja –saadetiste mitmenädalase hilinemise ning paraku sageli ka veo kallinemisega.
Laevaliikluse seiskumisel Suessi kanalis on pikaajaline mõju paljude laevaliinide, laevaoperaatorite, sadamate, raudteeoperaatorite, maanteevedajate ja sisemaaterminalide tööle, rääkimata tootmisettevõtetest, kus vajalike materjalide ja tootekomponentide saabumise hilinemine on toonud omakorda kaasa tootmisseisakud ja valmistoodete tarnete katkemise. Mitmete tootjate puhul võib olla tarnegraafikute segipaiskamise mõju pikaajaline ulatudes isegi kuni aastani.
Mereveohindade tõus on olnud kõige raskemini talutav eelkõige nendele saatjatele ja saajatele, kelle kauba maksumus on suhteliselt väike. Alati on kõige hinnatundlikumad veotasude kallinemise suhtes kaubaomanikud, kelle kaubatonni maksumus on madal. Kallimate tarbekaupade sektoris leiab aset samuti toodete kallinemine, kuid see ei mõjuta eksprtööride ja importööride tegevust ja lõpptarbijahindu ülemäära palju.
NextLogic platvorm
Suur kogus sadamasse saabunud konteinereid veetakse sisemaale jõgedel ja kanalitel konteinerpraamidega, mis mahutavad keskmiselt 200–300 TEU-d, ehk üle kahe korra enam kui konteinerite plokkrong. Praamid toimetavad meresadamasse ka jõesadamatest pardale võetud tühjad ja kaubaga konteinerid. Praamide poolt ööpäeva jooksul mitmekümne tuhande konteineri lossimise, ajutise ladustamise, sadama territooriumil ümberveo ja lastimise haldamine manuaalselt on töömahukas ja keerukas, mistõttu hakati tundma vajadust vastava tarkvara järele juba 10 aastat tagasi.
Kolm aastat tagasi alustati siseveeteedel transporditavate konteinerite sadama territooriumil liikumist, ajutist ladustamist ja praamide laadimist reaalajas haldava tarkvara, ehk digitaalse infrastruktuuri väljatöötamist. Eesmärgiks on tagada, et konteinerid jõuaksid võimalikult kiiresti kaile, kus need tõstetakse konteinerpraamile ja alustavad liikumist sisemaa jõesadamatesse ning vastupidi.
Kui seni on arendatava tarkvara abil tehtud simulatsioone, siis käesoleval aastal alustatakse projekti NextLogic projekti viimast faasi, kus testitakse praamidega veetavate konteinerite liikumise ja praamide laadimise planeerimist tegelikkuses. Projekti õnnestumiseks peavad kõik sellega seotud osapooled edastama haldustarkvarasse õigeaegselt kõik tegelikkusele vastavad andmed. Tarkvara arendav ettevõte loodab, et see saab ka nii toimuma, kuna kasu koostööst ja aja ning muude ressursside raiskamise elimineerimisest saavad kõik projektis osalevad ettevõtted. Taoline konteinerite liikumise ja praamide laadimise haldamise süsteem on kogu maailmas ainulaadne.
Iga sadamasse saabuv unikaalse tuvastamistunnusega konteiner saab infosüsteemis tähtedest ja numbritest koosneva seitsmekohalise rotatsioonitunnuse, millega seotakse kõik käitlemistoimingud sadamas ja konkreetne praam, mis selle sisemaale edasi transpordib.
Rotterdami sadam positsioneerib end praegu ja tulevikus konteinersadamana, mis suudab pakkuda oma klientidele paindlikku ja jätkusuutlikku sadamateenust ja usaldusväärsust tarneahelate osapooltele.
seilecs prof.meedia
