Foto: Vestlusring Rotterdami sadama sessioonil
Transpordi- ja logistikasektori uued väljakutsed
Saksamaal Münchenis 04–06 mail toimunud virtuaalkonverentsil Transport logistic 2021 analüüsiti muutunud maailmas tekkinud olukorda logistikas, prognoositi transpordi ja logistika võimalikke arenguid lähitulevikus ja pakuti omapoolseid lahendusi olukorra järk-järguliseks normaliseerimiseks.
Logistikasektor kogu maailmas seisab koos paljude teiste valdkondade ja tööstusharudega silmitsi uute tõsiste väljakutsetega. Lennujaamade perroonidel pikkades ridades seisvate reisilennukite ja Euroopa ning Kaug-Ida sadamates valitseva konteinerite nappuse kõrval on katkenud lühemaks või pikemaks ajaks eri kontinentidel tegutsevate ettevõtete vahelised tarneahelad.
COVID-19 pandeemia on põhjustanud olulist kahju juba enne pandeemia algust raskustesse sattunud konteiner- ja lennukaubavedude turgudele. Ajal, mil pandeemia võttis kõikjal maad, oli konteinerlaevandus ja lennukaubavedu jõudnud murrangulisse punkti ning võimendus niigi halvenenud olukord mere- ja õhutranspordis.
Ebakindlus ja kiired hinnamuutused jätsid logistika- ja tarneahelajuhid teadmatusse veoturgudel toimuva suhtes. Veohindade kiire kasv ja tarnete ärajäämine on sundinud paljusid tootjad ja edasimüüjaid tõstma toodete hindu.
Teadmatus tulevikuarengute osas ja ootamatult ning kiiresti kasvama hakanud veotasud on tekitanud olukorra, kus tarneahela juhid soovivad rohkem kui kunagi varem, et tarneahel oleks võimalikult läbipaistev ja nõudluse informatsioon usaldusväärne. Ekspertide arvates võib tarnete ebastabiilsus, materjalide ja komponentide osaline defitsiit ja logistikateenuste hindade kõikumine kesta veel ka 2022. aastal.
Koroonapandeemia on paljastanud tõsiasja, et ettevõtted on liialt palju toetunud oma tarneskeemide ülesehitamisel Hiina, India ja Kagu-Aasia riikide tootjatele. Paljud Euroopa rahvusvahelised ettevõtted on toonud oma kooste ning töötlemise tagasi koduriiki või Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Nearshoringi ja reshoringi kasutamine võimaldab kontrollida paremini tootmist ja leevendada tarneriske.
Brexit omakorda on põhjustanud olukorra, kus osa Suurbritannia ettevõtetest on toonud oma laod saareriigist üle mõnda EL liikmesriiki ja käivitanud EL territooriumil oma jaotussüsteemid. Taolised arengud avavad uusi võimalusi Kesk- ja Ida-Euroopa logistikateenuste turgudel. Samal ajal tõstavad need esile vajaduse omada neis riikides suuri ja efektiivselt toimivaid keskterminale ja jaotuskeskusi ning tarneahela liikmeid, kes kasutavad oma ettevõttes vertikaalset integratsiooni.
Intermodalismi kiire areng
Tulevik kuulub kliimasõbralikele transpordiliikidele ja transpordivahenditele. Intermodaalne transport on tõestanud koroonapandeemia ajal oma vastupidavust ja jätkusuutlikkust. Euroopa Roheleppe raames vastu võetud otsused tõotavad konteinerlogistika ja kombineeritud vedude valdkonnas kiiret kasvu. Intermodalism võimaldab vähendada transpordisektoris oluliselt süsinikdioksiidi ja muude kasvuhoonegaaside määra.
Tõstes 740 m pikkuse intermodaalrongi taskuvagunitele 52 poolhaagist võetakse maanteelt ära samapalju ühes suunas liikuvaid autoronge. Samal ajal väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside määr keskmiselt 80%.
Koroonapandeemia mõju kaubandusele
Tarbijate harjumused on viimase aasta jooksul fundamentaalselt muutunud. Tarbijate ostukäitmise muutumine on otsene kroonapandeemia tagajärg, kuid on ka muid, püsivama iseloomuga põhjuseid, miks eelistatakse traditsioonilisele ostlemisele üha enam e-ostlemist.
Pandeemia on paisanud segi paljud arusaamad ja sissetöötatud protsesside ja mudelite toimimise. Võrgukaubanduse mahud on kasvanud viimase aasta jooksul rohkem kui kunagi varasemalt näidates pea kõikjal maailmas kahekohalisi kasvunumbreid mitte ainult aastate,vaid ka järjestikuste kvartalite võrdluses. E-kaubanduse kiire areng on asetanud tugeva surve alla tagastuslogistika toimimise. Tootetagastused on tekitanud tohutu tagasisuunalise kaubavoo koos sellega kaasnevate probleemide ja ebaefektiivsuse kasvuga tagastuslogistika ahelais.
Seoses e-kaubanduse kiire arengu, müügikäibe ja saadetiste arvu kasvuga tekib juurde tohutul hulgal suhteliselt väikseid, tarbijasaadetisi. Kuna kauplustest ostetakse varasemast vähem, muutuvad igapäevased hulgimüüjate saadetised jaekaubandusele väiksemaks. Tekivad juurde tarbijasaadetisi koostavad keskused (micro-fulfillment centre) ja suurte, jaekaubandust teenindavate jaotusladude juures käivitatakse väiksemad, ainult võrgukaubanduse teenindamisele orienteeritud allüksused.
Võrgukaubanduse pealetung toob ühest küljest kaasa paljude uute ja väikeste ladude tekke, mille ainsaks ülesandeks on e-kaubanduse teenindamine. Võrgukaubanduse võidukäik on asetanud uude olukorda traditsioonilise jaekaubanduse ehk poekaubanduse, kus täheldatakase aeglast, kuid järjepidevat kaupluste külastuste ja ostlejate arvu vähenemist. Poekaubandus seisab silmitsi vajadusega muutuda konkureerimaks üha kiiremini areneva ja suuremat turuosa haarava võrgukaubandusega. Nii kaubanduse kui ka logistika ekspertidele on saanud selgeks, et säilitamaks vähegi oma positsiooni, peab konventsionaalne jaekaubandus läbima lähiaastail tõsise uuenemiskuuri.
E-kaubandus on toonud endaga kaasa ülemineku poolautomaatsetele, tootlikele laosüsteemidele. Ajastul, mil võrgukaubanduses lühenevad tarneajad ja kojuvedude süsteeme arendatakse senisest efektiivsemaks, täheldatakse suurte mahtude logistikas, sh traditsioonilist kaubandust teenindavas logistikas paigaltammumist. See väljendub ikka ja jälle logistikateenuste osutajate fragmentiseerituses ja tarneahela liikmete puudulikus koostöös, teenustasude ja veohindade läbipaistmatuses, jätkuvalt manuaalsete toimingute ja protsesside kasutamises ning toimingute väheses nähtavuses jaotusahela osapooltele.
Internetikaubanduse mahtude kiire kasv esitab tõsiseid väljakutseid logistikafirmadele, kelle igapäevaseks tööks on korraldada üha enamate saadetiste komplekteerimine ja tellijatele kättetoimetamine lühikeste täitmisaegadega. Logistikasektor peab leidma uued tehnoloogilised ja töökorralduslikud mudelid tulemaks toime internetiostlejate teenindamisega.
Messimaterjailde põhjal
seilecs prof.meedia
