Foto: Reisirong Paldiski raudteejaamas 20. sajandi algusaastatel (ajapaik.ee)
150 aastat Balti Raudtee avamisest
19 sajandi Tsaari-Venemaal toimus raudteede ehitamine ja raudteeliikluse käivitamine enam-vähem samas rütmis, nagu seda tehti Põhja-Ameerikas, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Pärast Peterburg–Moskva ja Helsingi–Hämeenlinna raudteeliinide ehitamist võeti ette Peterburi, Tallinna ja Paldiski vahelise raudteeühenduse loomine.
416,8 km pikkuse Balti raudtee pidulik avamine toimus Narva jaamas 05. novembril 1870. aastal. Tallinn–Narva liini pikkus oli 210,2 km, jaamu ja peatuskohti oli kokku 18. Tallinn–Paldiski liin valmis siiski hiljem ja avati liikluseks alles 1874. aastal.
1863 aastal asutas Palmse mõisast pärit Alexander von der Pahlen Balti Raudtee Seltsi, mille peamiseks eesmärgiks oli valmis ehitada Peterburg–Tallinn–Paldiski raudtee. Paldiski oli Vene keisririigi ainus Läänemere jäävaba sadam, mistõttu oleks olnud võimalik laevadega saabuvaid värskeid puuvilju ka talvel Peterburgi vedada. Lisaks sellele oli ehitatava raudtee ülesandeks kiirendada Tallinnas paiknevate tööstusettevõtete ja Tallinna sadama arengut.
Looduses märgiti Peterburg–Narva–Tallinn–Paldiski raudteetrass maha 1862. aasta sügisel. 10. augustil 1868. aastal kinnitati kontsessioon Gatšina–Tallinn–Paldiski 416 km pikkuse raudtee rajamiseks. Sama aasta 28. novembril toimus Balti Raudtee Seltsi asutajate esimene koosolek.
Ehitustööd algasid korraga nii Gatšina jaamast kui ka Tallinna sadamast ja kestsid maist 1869. kuni oktoobrini 1870. aastal. Raudtee ehitusel töötas kokku 7000 töölist, nende hulgas 1000 puuseppa ja kiviraidurit ning 1500 hobuvankrit. Tallinna jaama peahoone (vaksal) valmis erinevate allikate järgi 1871. või 1872. aastal. Kaubajaama hoone koos kaubaaitade ja muu vajalikuga valmisid samuti pärast raudtee käikuandmist. Veduridepood ehitati Paldiski, Tallinna, Aegviidu, Rakvere, Toila, Narva ja Gatšina jaamadesse.
Tegelikult ei ehitatud seda raudteed Narvast otse Peterburgi, vaid Venemaal Peterburg-Moskva raudteel Tosno jaamani. Leiti, et paremate kaubaveotingimuste tagamiseks oleks mõistlik rajada otseühendus Mitte Peterburgi, vaid Peterburg–Moskva raudteega.
Raudtee tarvis osteti Saksamaalt 50 vedurit ning Saksamaalt ja Belgiast 100 reisi- ja 800 kaubavagunit. Esimene, „Peeter I“ nime kandev vedur tegi oma esimese sõidu Tallinnas alles ehitusjärgus oleval raudteel 02. detsembril 1869. aastal.
1873 aasta mais valmis projekt Tapa–Tartu raudtee ehitamiseks. Ehitustöödega alustati mais 1875. aastal ja 113 km pikkune raudtee sai ajutiseks liiklemiseks valmis 1876. aastal. Alaline liiklus sellel raudteeliinil avati 23. augustil 1877. aastal. Valmisid ka kahekohalised veduridepood Tartu ja Tapa jaamades.
Raudtee ehitamine läbi Tallinna aitas kaasa linna elanikkonna kiirele kasvule. Tallinna elanike arv suurenes järgneva 40 aasta jooksul peaaegu neli korda. Arenesid ka kõik asulad, mida raudtee läbis, nende hulgas Keila, Rakvere ja Jõhvi. Kuna raudteel alustati Paldiski sadamast talvel värskete puuviljade vedu Peterburgi, hakati seda kutsuma ka apelsiniraudteeks.
Peagi, pärast raudteeliikluse avamist, märgati nii Eestis kui ka Soomes, et raudtee elavdab riikide majandustegevust. Kui varem oli rasketööstus paiknenud peamiselt veeteede ääres, siis raudtee olemasolu tegi võimalikuks rasketööstuse arendamise ka sisemaal. Kuna autosid veel polnud, tegi raudtee võimalikuks kaupade efektiivse vedamise ka talvel.
Kaubaveol koosnes Balti raudtee algusaastatel täispikkuses rong tavaliselt 25 vagunist. Kuna 1870. aastate kahe teljega kaubavagun oli 500 puuda, ehk 8,19 t kandejõuga, suutis selline rong toimetada kohale ühe reisiga 200 tonni jagu kaupa. See oli ligikaudu ühe tollase keskmise suurusega purjelaeva lasti jagu, mis tegi raudteetranspordist meretranspordile väärilise konkurendi. 1880. aastal oli Balti raudteel 128 vedurit, 316 reisivagunit ja 2310 kaubavagunit.
Laiarööpmelise Balti raudtee rajamisel ja raudteeliikluse käivitamisel on olnud oluline roll Eesti majanduselu, meretranspordi edasisel elavdamisel ja Tallinna linna ning raudteeliinil paiknenud asulate arengul.
Lühendatult: “Transport ja transporditehnoloogiad”, “Raudteetranspordi ajaloost”
seilecs prof. meedia
