Foto: Trollibuss ZIU Hipodroomi peatuses 1965. a.
2025 aastal täitunuks 60 aastat trollibusside liiklusest Tallinnas.
Järgmisel aastal täitunuks 60 aastat trollibusside liiklusest Tallinnas. Käesoleva aasta novembrikuust lõpetati Tallinnas trollibusside liiklus. Paljude trollibusside tootja määratud elukaar oli selleks ajaks lõppenud või oleks lõppenud lähiajal. Trollibusside asemel pani Tallinna Linnatransport (TLT) trolliliinidel sõitma autobussid.
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. a. pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist.
Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita—südalinn—Balti jaam ja Kopli—Balti jaam. 1948. a. mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam—Pirita—Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks.
Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise ENSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. a. detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst.—Toompuiestee—Paldiski mnt.—Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini.
1962 aastal alustati kontaktliini paigaldamise töödega ja liin valmis lõpuks 1965. a. juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa ZIU-5 trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr.1 alustati 1965. a. juulikuu algul.
Trollibussiliiklusega alustamise ajaks liinil Estonia teater—Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. a. lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt. 50.
Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. a. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus.
Kui 1967. a. aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. a. detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi.
1967 aastal. saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr. 2 avati sama aasta oktoobrikuu viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. a. suvel ja liinil nr. 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist.
Trollibussiliin nr. 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. a. juulikuus.
Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. a. novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr. 4 Balti jaam–Estonia teater.
1973 aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini.
Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitusele (TTTV) üle alles 1973. a. algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr. 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr. 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam–Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr. 22 Balti jaam–Lennujaam.
Esimene partii Škoda 9T trollibusse saabus Tallinnasse 1966. a. oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. a. lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. a. kevadeni.
Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. a. peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti otsus Õismäe liini ehitamise kohta suhteliselt ootamatult 1979. a. algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. a. juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr. 6 ja liin nr. 7.
1979 aasta. sügisel saabusid esimesed kandilise kerega kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. a. algul. 1984. a. veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks.
Transpordi ja logistika ajalugu 2024
A. Tulvi
