Foto: boeing.com
B 747 “Super Jumbo” – ikooniline lennuk, millest on saamas lennundusajaloo legend
09 veebruaril 1969. aastal tõusis B 747 „Super Jumbo“, ajakirjanike poolt ristituna „Jumbo Jet“-iks, Everetti tehase lennuväljalt esimest korda taevalaotusse. Boeing 747-st sai kiiresti kommertslennunduse ikoon, mis on teinud lennuki kuulsaks nii popkultuuris, mängufilmides, televisioonis kui ka kosmosesüstiku kandjana.
Maailmas on vähe lennukeid, mida on toodetud vahetpidamata pool sajandit, mis on pälvinud neid omavate lennukompaniide, reisijate ja lennuki meeskonna rahulolu ja mida saadab jätkuv äriedu. 50 aasta jooksul, mil lennukit on toodetud, on see muutunud lennunduse ajaloos legendaarseks.
Boeing’i poolt 1960. aastatel läbi viidud turu-uuringud näitasid, et 1970. aastatel hakkab lennuvedude kiiresti arenev turg nõudma senisest oluliselt suuremaid ja kaugemale lendavaid reisi- ja kaubalennukeid. 1960. aastate algul korraldas USA valitsus hanke suure reaktiivmootoritega transpordilennuki prototüübi väljatöötamiseks. Boeing kavandas seni toodetutest oluliselt suurema lennuki USA õhujõudude tarvis. Valitsus sõlmis aga lepingu hanke võitja, konkureeriva firmaga Lockheed lennuki C5 „Galaxy“ tootmiseks. Kuna tohutu töö uue lennuki kavandamisel oli tehtud ja lennuvedude turg vajas osadel marsruutidel senisest suuremaid lennukeid, arendas Boeing lennukit edasi kommertslendude tarvis. Mõne aastaga valmis maailma suurima ja kõige kaugemale lendava reisilennuki B 747 kontseptsioon.
1966 aastal sai Boeing Pan American World Airways-ilt tellimuse 25 Boeing 747 lennuki valmistamiseks. Järgmistel kuudel lisandus veel hulga tellimusi, mistõttu on sellest saanud lennukitootmise ajaloos kõige suurema mahuga eeltellimus, mis on tehtud enne lennuki tootmisega alustamist.
Suurte lennukite kokku monteerimiseks ehitati Seattle’st 30 miili kaugusel asuvasse Everett’i 200 mln $ maksnud ülisuur koostetehase hoone. Veel täielikult valmimata uus tehas alustas tööd 1967. aasta jaanuaris. Uue tehase tootmisvõimsuseks oli kavandatud toota seitse B 747 lennukit kuus. Koostetehasele hakkas tootma lennukiosi ja –komponente 1500 esimese taseme ja 15 000 teise taseme tarnijat, kes paiknesid USA 47 osariigis ja mitmes välisriigis.
1968 aastal valmis USA-s Boeingi uues tehases esimene B 747 „Super Jumbo“. Boeing’i juhtiva inseneri ja disaineri Joseph F. Sutteri (1921–2016) ja tema meeskonna poolt disainitud, maailmas esimene laia kerega reisilennuk Boeing B 747-100 sooritas oma esmalennu 09. veebruaril 1969. aastal.
1970 aastal oli B 747 näol tegemist esimese laia kerega lennukiga maailmas, mille kahe vahekoridoriga istmeridades on 10 reisijakohta. Joseph Sutter pööras suurt tähelepanu lennuki ohutusele, kavandades neljakordsed lennuki hüdraulikasüsteemid ja neli peatelikut, kusjuures lennuk saab kasutada maandumiseks ka kaht peatelikut. Viis katselendudel osalenud lennukit lendasid testimise käigus igaüks ligi 1400 lennutundi. B 747 testlendude programmi on peetud maailmas kõige kallimaks uute lennukite katselendude programmiks. Esimesed B 747 reisilennukid on olnud lennuoperaatorite kasutuses alates 21. jaanuarist 1970. aastal.
B 747 algne standardversioon võttis pardale 374 reisijat ja nende pagasi ning suutis läbida ilma vahemaandumiseta 9500 km. (Võrdluseks: praegu toodetav B 747-8 Intercontinental mahutab 410 reisijakohta ja lendab ilma vahepealse tankimiseta 14 300 km.) Lennuki ekspluatatsioonikulud tonnkilomeetri kohta olid 35% väiksemad kui B 707 lennukitel. Õhuhiiglane võttis lisaks reisijaile ja nende reisipagasile pardale 14–18 t saadetisi alumise teki konteinerites.
Reisilennuki baasil disainiti kaubalennuk B 747-200F, mis veab ülemisel tekil lennualuseid ja alumisel lennukonteinereid ning on varustatud mehhaniseeritud lastikäsitlemissüsteemiga. Lennuk oli suuteline vedama 112 t lasti 4800 km kaugusele või 90 t lasti 5600 km kaugusel olevale lennuväljale.
Esimene ninalaadimise võimalusega kaubalennuk seeriast B747-200F tarniti Lufthansale 1972. aasta märtsis. 19. aprillil 1972. aastal sooritas Lufthansa esimesena maailmas lennukiga B 747-200F transatlantilise lennu Saksamaalt USA-sse vedades lennuki pardal üle ookeani kohale 114 t kaaluga lasti. Esimene konverteeritav lennuk B 747C (Convertible) väljus tehaseväravast 1973. aastal. B 747-100 versioon ehitati spetsiaalselt NASA tellimusel, vedamaks USA kosmosesüstikuid maandumislennuväljadelt tagasi stardipaika.
Kõik B 747 mudeliperekonna lennukid (välja arvatud B747SP) on ühesuguste mõõtmetega: pikkus 69,5 m, tiivaulatus 58,5 m ja kere laius 6,4 m. Lennukid on varustatud nelja mootoriga, millest igaüks tekitab 22–23 t tõmbejõu. Suure lennuki peatelikul on kokku 16 ratast ja kaks ratast ninatelikul.
Lennuki vertikaalstabilisaatori kõrgus on 19 m, mis vastab 6-korruselise maja kõrgusele. Selle kõik kütusetankid mahutavad kokku 21 500 l lennukikütust. Lennuki kokpitis on pilootide tarvis kokku 365 märgutuld, mõõteriista, lülitit ja hooba.
B 747 koosneb kuuest miljonist komponendist ja pisidetailist, millest pooled on kinnitusdetailid ja nendest omakorda pooled needid. Ainuüksi üks lennukitiib kaalub 12,6 t. Lennukiosade valmistamiseks on tehtud 75 000 joonist.
1989 aastal valmis „Super Jumbo“ -st mudeliseeria B 747-400. Reisilennuki maksimaalne lennukaugus suurenes võrreldes eelmise mudeliga 1900 km ja ulatub 13700 km-ni. 1,8 m endisest pikematele tiibadele lisati 1,8 m kõrgused vertikaalsed tiivaotsad, mis vähendavad lennuki kütusekulu 3% võrra. Seeriast 747-400 on valminud kaubaversioon B 747-400F ja peatekil eespool reisijaid ning tagaosas kaupu vedav kombiversioon 747-400 Combi.
Poolsajandi kestel on „ Super Jumbo-d“ lennanud 122 triljonit kilomeetrit, mis vastab 137 000 reisile maalt kuule ja tagasi. B-747 pardale on selle aja jooksul tõusnud 5,9 miljardit inimest, mis moodustab 78% maakera rahvastikust.
Lennukompaniide huvi täiustatud „Super Jumbo“ vastu pole kuhugi kadunud ja ka käesoleval aastal on väljunud Everetti koostetehasest reisilennukid mudelitähisega B 747-8 ja kaubalennukid B 747-8F(Freighter).
Lühendatult “Lennutranspordi ajalugu”, boeing.com
seilecs prof. meedia
