Ennetagem tarnehäirete kahjulikke mõjusid
Suure ettevõtte rahvusvahelised ja globaalsed tarneahelad hõlmavad tuhandeid tarnijaid, kellest paljud võivad olla ostva ettevõtte seisukohalt kriitilise tähtsusega. Materjalide, komponentide ja tarbimisvalmis kaupade tarnijad tegutsevad iseseisvalt ja sõltumatult olles seejuures üksteisele suuremalt jaolt nähtamatud. Paljudes ettevõtetes märgatakse liialt hilja, et lisaks olemasolevatele vajatakse alternatiivseid tarnijaid. Viimased aastad on näidanud, et riskistsenaariumitega töötamine, varutarnijate leidmine ja nendele ümberlülitumine on raskem ja keerukam, kui varasemalt eeldati.
Tõsised probleemid ühe olulise tarnijaga võivad eskaleerida hankija juures probleemide kaskaadi ja paisata segi ka kõige paremini paika pandud tootmise või müügi plaanid. Selliste olukordade vältimiseks ja leevendamiseks on vaja teha juhtidel koostööd eri tasemetel tegutsevate tarnijatega. Koostöö teise ja kolmanda astme tarnijatega võimaldab tarneahela juhtidel tajuda paremini tarnehäireid ja rakendada ennetavaid meetmeid kahjulike mõjude minimeerimiseks.
Tarneahela partnerid kasutavad sageli info säilitamiseks, töötlemiseks ja analüüsimiseks täiesti erinevaid andmekandjaid ja töövahendeid. Olgu nendeks paberkandjal dokumendid, tabelarvutusprogrammis tehtav andmetöötlus või ettevõtte majandustarkvara. Seetõttu on igal tarneahela liikmel kasutada teatud määral oma versioon andmetest ja informatsioonist, mis võib erineda partnerite kasutada olevast infost ja objektiivsest tegelikkusest. See omakorda mõjutab tarneahela osapoolte otsuseid ja reageerimist ehk sellest omakorda saavad mõjutatud allvoo poolel olevad tarneketi liikmed.
Koroonapandeemia puhkemisel ei olnud suurem osa ettevõtetest tarnete laiaulatuslikuks hilinemiseks ja ärajäämiseks valmistunud. Teadaolevalt on ca 80% ettevõtete puhul strateegilise planeerimise tsükliks kalendriaasta. Kui esimeses kvartalis selguvad äkitselt ees ootavad kestvad tarnete ärajäämised või teadmatus tarnete toimumise kohta, puuduvad ettevõttel enamasti võimalused olukorra operatiivseks ja valutuks lahendamiseks. Lühikese aja jooksul võidakse paisata segi kõik tootmise ja/või müügiplaanid. Tarnete planeerimine kalendriaasta ulatuses enam paljudel juhtudel ei toimi.
Tarnijad, logistikapartnerid, tootmisettevõtted, hulgi- ja jaemüüjad kasutavad erinevaid ERP tarkvarasid, mis kõik tekitavad kokkuvõttes kohmaka, andmete ja informatsiooniga ülekoormatud digikeskkonna. Tarneahelate arvu kasv ja nende globaalne ulatus kutsuvad esile üha enam tõrkeid nende toimimises ja ei võimalda tarneahelates kauba-, teenuste ja infovoogusid efektiivselt juhtida.
Probleeme põhustavad enamasti:
- ebapiisav suhtlus srateegiliste võtmetarnijatega, lisaks ka muude tarneahela liikmete omavaheline ebapiisav suhtlus;
- asjaolu, et prognoosimisel ja planeerimisel toetutakse jätkuvalt tabelarvutustele;
- tarneahelas puuduvad ühtsed andmed tootmise või müügi planeerimiseks ja hanketegevuseks;
- ettevõtted lähtuvad planeerimisel sageli puudulikest või aegunud andmetest.
Vähesed ettevõtted omavad juurdepääsu andmevoogudele, mis mõjutavad nende tarnijate ja klientide otsuseid. Nad ei pruugi olla teadlikud, et võtmetarnijal on raskused materjalide hankimisel või oma tarnijatele õigeaegselt tasumisel. Vastava info omamine võimaldaks alustada alternatiivsete tarnijate otsinguid oluliselt varem kui seda enamasti tehakse. Ebakindlalt toimivad transpordisüsteemid mõjutavad omakorda negatiivselt jaotussüsteemi toimimist ning nõuavad tarnete ajakava korrigeerimist.
Suur osa tarneahela- ja hankejuhtidest on seisukohal, et erinevatest allikatest saadud informatsiooni ja andmete lõimimine on väga keeruline. Seetõttu ollakse sunnitud võtma vastu otsuseid toetudes pigem enda kasutada olevatele (müügiajaloo) andmetele, omamata seejuures vajalikku ülevaadet trendidest rahvusvahelises ja globaalses kaubanduses.
Tarneahelate haldamise süsteemid on olnud traditsiooniliselt reageerivad. Kogutakse andmeid ja edastatakse need töötlemiseks ja analüüsimiseks juhtidest otsustajatele. Samas on muutujaid ja infot sedavõrd palju, et tarneahela ja hankejuhtidel on üha raskem võimalikke tarneprobleeme ette prognoosida. Võimaldamaks neil keskenduda kõige kriitilisematele probleemidele oleks vaja madalama tasemega otsuste vastuvõtmine delegeerida alluvatele või usaldada vastavat võimekust omavale varude haldamise ja nõudluse prognoosimise tarkvarale. Edukas planeerimine eeldab võimekust hankida suurest hulgast tarneahela andmetest kõige olulisem ja vajalikum, praktiliselt kasutatav teave ning kasutada täiustatud prognoosimudeleid ja analüüse, mis tuvastavad suundumused ja ebakõlad ning aitavad automatiseerida igapäevast otsuste tegemist.
Tarneahela juhtimine on olnud sageli fookustatud säästlike protsesside rakendamisele ja kulude minimeerimisele. Paljud hanke- ja tarneahela juhid on seisukohal, et ettevõtted peavad jätkuvalt investeerima tarnijatega sujuvate ja vastupidavate, reaalajas toimivate ühenduste loomisesse. Neid ühendusi on võimalik luua efektiivselt ainult koostöös tarnijatega. Tarneketi partnerite töötamine ühisel platvormil ühise tarkvaraga võimaldab näha reaalajas samu andmeid ja informatsiooni ning teha koostööd operatiivsel planeerimisel ja muudatuste juhtimisel.
Planeerijad peavad olema suutelised töötama partneritega funktsiooniüleselt, tehes koostööd tarnijate, lepinguliste tootjate, vedajate ja kolmandatest osapooltest logistikapartneritega.
Koostöö reaalajas tarneahela teiste liikmetega prognooside tegemise, ostutellimuste esitamise ja tootmismahtude kooskõlastamise osas on hädavajalik pakkumise ja nõudluse tasakaalustamiseks ning õigeaegse ja täpse tarne tagamiseks. Teavet tuleb jagada omavahel kiiresti, et partneritel peaks olema võimalik osaleda „mis siis, kui?“ stsenaariumide kavandamises lahendamaks prognoositavaid ja juba tekkinud nõudlusprobleeme ning veoprotsessis esile kerkinud ebakõlasid.
Väljaspool tarneahelaid eksisteerib hulgaliselt teavet ja tegureid, mis võivad mõjutada tootmist ja tarnimist. Tarbijanõudluse mustrite muutumine, toorainete, materjalide ja tootekomponentide saadavus, looduskatastroofid, poliitiline ebastabiilsus, sõjaline tegevus, majandussanktsioonid, kaubandusembargod, kaubandustegevust mõjutavad elanikkonna massilised rahutused, ametiühingute organiseeritud streigid jms välised tegurid võivad kiiresti tühistada ka kõige paremini koostatud tarneplaanid ja tarneahela liikmete koostöö.
Olukord nõuab, et tarneahelad peaksid olema paindlikud, kohanduvad ja vastupidavad. Tarneahela läbipaistvus reaalajas objektiivse ja adekvaatse informatsiooni jagamine partneritega ning nüüdisaegsed masinõppe võimalused annavad tootjatele ja tarnijatele võimaluse näha muutusi ette ja reageerida neile ennetavalt.
Alates 2020.a. algusest on hanke-, tarneahela ja logistikajuhid kogenud koroonapandeemia, tootjatehaste sulgemise ja tootmismahtude vähendamise, toorainete ja energiakandjate nappuse ja sisseostuhindade volatiilsuse, meretranspordi ja konteinerlogistika mittetoimimise ning Venemaa poolt valla päästetud täiemahulise sõja tõttu põhjustatud majandussanktsioonide tagajärgedega võitlemise tõttu karastunud ning seetõttu järgmisteks võimalikeks anomaaliateks ja katastroofistsenaariumiteks ette valmistunud paremini kui kunagi varem.
Pikale venivast inflatsioonist on peagi terendumas ülemaailmne majanduslangus ja võlakriis, milles toimetulemiseks ja ellujäämiseks vajatakse omakorda teistsuguseid ühiseid tegutsemismudeleid. Uute, eesseisvate raskuste ületamiseks ja ettevõtete ellujäämiseks vajatakse edaspidi tarneahela osapoolte vahelist koostööd ning operatiivset info vahetamist rohkem kui kunagi varasemalt.
Lühendatult: scmr.com, GEP Insight Drivers Innovation
White Paper “Why supplier collaboration is chaotic and messy?”
