Foto: sustainability.co
Reversiivsest logistikast ringmajanduseni
20.sajandi esimesel poolel hakkasid lääneriikides teaduse, tehnoloogia ja tootmise arengu tulemusel kiiresti kasvama tootmise ja tarbimise mahud. Tehnoloogia kiire areng ning materjalide kättesaadavus põhjustasid masstootmise, masstarbimise ja seega ka jäätmete hüppelise kasvu. 1970. aastatel hakati mõistma, et taoline eluviis ei ole kestlik ning endisel viisil jätkates on inimkond ennast aeglaselt hävitamas. Koos sellega tähtsustusid mõisted: uuskasutus, taaskasutus, kasutusringlus, roheline eluviis, tootja vastutus jms. Aegamööda on need lähenemisviisid ja põhimõtted jõudnud ka seadustesse, juhtimaks tarbijaid ja ettevõtteid säästliku majandamise suunas.
Tagastuslogistika kui kontseptsioon tekkis 1970. aastatel USA-s, kus võeti kasutusele mõisted „vastassuunaline materjalivoog“ ja „korjevoog“. Selle all mõeldi kaupade ja pakendite liikumist tarneahelas kliendilt tagasi tarnijale.
Tagastuslogistika ehk reversiivne logistika tegeleb toodete liikumise korraldamisega edasimüüjatelt ja tarbijailt tagasi tarnijaile ning korduvkasutusega pakendite tagastamisega tarnijale või pakendikeskusele. Toodete tagastamise põhjuseks võivad olla tarnevead (tarnitud vale toode), kvaliteediprobleemid, aegumistähtajad või kliendi meelevaldne otsus tagastusõigusega toodete puhul.
Tagastuslogistika on ka uute või kasutatud toodete kogumine ja vedu jaotusahela liikme juurest tagasi ahela eelmise liikme (tarnija) lattu või jaotuskeskusesse, nende vahepealne käitlemine ning (võimalusel) suunamine tagasi jaotusesse. Põhjusteks võivad olla tagastused tarbijailt, ülemäärased varud, aegunud varud, toodete ja/või pakendite kahjustused jms. Tagastuslogistika teenuse vajadus ettevõtetes kasvab paralleelselt e-kaubanduse kasvuga. Võib lausa väita, et tagastuslogistika on kindlaks eelduseks e-kaubanduse tarnete korraldamisel.
Tagastuslogistika on ka materjali, pooltoodete ja valmistoodangu ning nendega seotud informatsiooni tõhusa ning kulusäästliku liikumise planeerimine, realiseerimine ja kontroll tarbimiskohast lähtekohani, taastamaks materjalide väärtust või tagamaks nende nõuetekohast likvideerimist. Tagastuslogistika hõlmab kõiki tavapärase jaotuslogistika aspekte erinevusega, et kaubavood on vastassuunalised, ehk kulgevad tarbija poolt tootja suunas.
Tagastuslogistika eesmärk on kas kauba väärtuse maksimaalne taastamine, uue väärtuse loomine või jäätmete lõplik kõrvaldamine. Tagastuslogistika peamine ülesanne on toodete ja pakendite väärtuse taastamine võimalikult suures ulatuses. Tagastuslogistika peamisteks tegevusteks toote väärtuse ärakasutamisel on edasimüük tarneahelas, remont ja hooldus, ümbertöötlemine, ringlussevõtmine ja hävitamine või bioloogiline lagundamine. Tagastuslogistika põhineb materjalide korduvkasutusel, kasutusringlusel ja taaskasutusel.
Kaupade liikumist on reversiivse logistika korral komplitseeritum prognoosida kui traditsioonilise logistika puhul. Kaup ja/või kaubapakendid võivad olla kahjustunud, millest tulenevalt ei saa neid tooteid suunata tavapärasesse tarnekanalisse. Tooted tuleb tihti saata taaskasutusse, remonti, uuendamiskuurile, ümbertöötlemisele või äärmisel juhul hävitamisele. Nendel põhjustel on ka tagastuslogistikaga kaasnevad kulud tunduvalt suuremad kui need on pärisuunalise logistika korral.
Tagastuslogistika aitab suurel määral kaasa ringmajanduse põhimõtete elluviimisele. Võib öelda, et kaupade ja pakendite tagastamine ja nende taasvääristamine on ringmajanduse toimimise lahutamatuteks eeldusteks. Ringmajandus on alternatiiv valitsevale lineaarsele „võta-tee-viska ära“ tootmise ja tarbimise majandusmudelile, mis vajab suurt kogust võrdlemisi odavat materjali ja sisendit ning toodab samas palju kasutuid jäätmeid.
Ühiskonnad ja riigid on parasjagu teel lineaarsest majandusest taaskasutusmajandusse ja taaskasutusmajandusest edasi ringmajandusse. Traditsioonilise lineaarse majanduse tingimustes kasutati varasemalt jäätmetest keskmiselt kõigest 10%, millest 2% leidis uuskasutuse ja 8% läbis kasutusringluse tsükli. Ülejäänud 90% kas ladestati prügilasse või põletati energia tootmise eesmärgil.
Kui aastasadu eksisteerinud lineaarses majanduses tekkis palju kasutamist mitteleidnud materjalijäätmeid, siis taaskasutusmajanduse mudelis võetakse paljud materjalid, läbi töötlemise ja väärindamise uuesti ringlusesse ning valmistatakse neist uusi tooteid. Ennast taastootev ringmajandus hoiab tooted, komponendid ja materjalid jätkuvalt kõige suurema kasuliku väärtuse juures. See pakub uusi võimalusi ettevõtetel paremini konkureerida ressursside vähenemise tingimustes ning pakkuda süsteemset jäätmete vältimist ja vähendamist. Ringmajanduse eesmärk on hoida 95% materjalidest korduv-, ring- ja taaskasutuses.
Üleminek ringmajandusele vajab muudatusi kogu toote väärtusahelas alates toote disainist kuni uute ärimudelite ning tarbimisharjumusteni. See vajab täielikku süsteemimuutust ja innovatsiooni mitte ainult tehnoloogiates, vaid ka majandussüsteemis, ühiskonnas, finantstegevustes ja seadusandluses.
Lühendatult: “Laologistika”.
seilecs prof.meedia
