Foto: elm.umaryland.edu
Tehisintellekt ja selle kasutamine kõrghariduses
Tehisintellekt (AI) ja selle erinevad tüübid on sisuliselt arvutitarkvarad, mis on programmeeritud mõtlema ja õppima nagu inimesed. Teisisõnu need simuleerivad inimese mõtlemist. See hõlmab mitmesuguseid tehnoloogiaid, sealhulgas robootika, arvutinägemine, loomuliku keele töötlemine, masinõpe jms.
Statistilisi ja matemaatilisi meetodeid kasutav masinõpe on arenenud kiiresti alates käesoleva sajandi algusaastatest. Masinõppe kasutamine on olnud edukas paljude keeruliste probleemide lahendamisel nii teaduses kui ka paljudes muudes valdkondades.
Korduvate, inimeste poolt tehtavate rutiinsete toimingute automatiseerimisega tehisintellekti abil saavutavad organisatsioonid märkimisväärset kulude kokkuhoidu ja tõhustavad riskide haldamist. Tehisintellekti kasutamisega on õnnestunud suurendada tootlikkust ja efektiivsust paljudes valdkondades. Tehisaru kasutavad robotid ja masinad suudavad täita rutiinseid ülesandeid ja toiminguid inimestest oluliselt kiiremini ja väiksema vigade määraga. Ettevõtted on vähendanud AI abil kulusid, suurendanud tootlikkust ja tõhustanud toiminguid.
Tehisarul põhinevad süsteemid suudavad reaalajas töödelda ja analüüsida tohutul hulgal andmeid, mis võimaldab neil teha järjepidevalt arvutustega tõestatud põhjendatud otsuseid.
Tehisintellekt suudab masinõppe algoritme kasutades tunda ära mustreid ja tuvastada kõrvalekaldeid, mida inimesed ei pruugi märgata. Tehisaru kasutamine on andnud esimesi positiivseid tulemusi ka finantsvaldkonnas, turunduses, klienditeeninduses logistikas.
AI algoritmide abil uuritakse veebikeskkondades kasutajaandmeid ja klientide eelistusi, analüüsitakse voogedastusplatvormide soovitusi ja luuakse sihtrühmadele sihitud turunduskampaaniaid.
Tehisintellektil on potentsiaal näidata uusi võimalusi keskkonnahoius ja loodusressursside säästmisel. Tehisaru võib aidata vähendada energiatarbimist, tootmis- ja elukondlike jäätmete koguseid ja andmeid analüüsides ning trende prognoosides parandada ressursside haldamist.
Tehisaru kõrghariduses kasutamise osas on tekkinud kõhklused, mis tulenevad peamiselt murest tehisaru väärast kasutamisest üliõpilaste poolt. Paljud kõrgkoolide õppejõud välismaal on seisukohal, et tehisintellekti kasutamine ei peaks olema lubatav auditoorses õppes.
Õppejõud kasutavad tehisintellekti peamiselt aitamaks tuvastada, kas õppuri töö on kirjutatud tema enda poolt või on see loodud tehisaru poolt, kuid peavad võtma arvesse, et tulemus ei pruugi olla usaldusväärne. Mõned tehisintellekti arendavad ettevõtted isegi soovitavad seda mitte kasutada õppurite kirjalike tööde hindamisel ja arvestamisel.
On hakanud levima tarkvarad, mis kirjutavad tehisaru poolt loodud sisu ümber „inimlikumal“ viisil, mis muudab teksti originaalsuse tuvastamise raskemaks. See omakorda tekitab õppejõudude ja üliõpilaste vahel usaldamatust. Taoline vastastikuse usaldamatuse õhkkond loob omakorda olukorra, kus õppuritel hakkab kaduma motivatsioon katsetada tehisaru kasutamist küsimustele vastuste saamiseks ja ülesannete ning probleemide lahendamiseks. Kui üliõpilased ei suuda hakata eristama, milleks on mõtet tehisintellekti kasutada ja milleks mitte, võivad nad olla tulevikus tööle suundudes ebasoodsas olukorras võrreldes töökogemust omavate praktikutega, kes tehisaru võimalusi töös kasutavad.
Osa kõrgkoolide õppejõududest on seisukohal, et tehisaru vastutustundlikku ja läbipaistvat kasutamist edendav avatud kultuur aitab õppuritel õppida tundma uue tehnoloogia eeliseid ja kasutamise piiranguid. Üliõpilasi julgustatakse kasutama ülesannete ja probleemsituatsioonide lahendamisel generatiivset tehisintellekti (GenAI) ning samas andma ka kriitilist tagasisidet selle kasutamise tulemuste kohta. GenAI kasutamise praktika on näidanud, et selle poolt pakutav tulemus teksti, ülesande lahenduse vms kujul sõltub suurel määral sellest, kuidas on kasutaja küsimuse või ülesande lähteandmed viipa sisestanud. Ootuspärase ja adekvaatse tulemuse saamiseks on vaja sisestada õiged sõnakombinatsioonid ja kasutada erialast oskussõnavara õigesti.
Generatiivse AI loodud vastuse/tulemuse autentsus ja õigsus on sageli probleemne vaieldav valdkond. On jõutud järeldusele, et generatiivne AI annab vahel ebausaldusväärseid, mitteadekvaatseid ja mõnikord ka lausa fabritseeritud vastuseid. Tavaliselt on vastuste autentsuse kinnitamiseks vaja lõpuks ikkagi inimese hinnangut.
Kuigi tehisaru suudab pakkuda praegu ja seda enam tulevikus põnevaid võimalusi, peab arvestama, et generatiivne tehisintellekti tehnoloogia alles areneb ja sellel on omad piirangud. Generatiivne AI ei ole võluvits, millega saab kõikvõimalikke probleeme lahendada vaid arenev tehnoloogia mida ärimaailm hakkab pikkamööda omaks võtma ja vastavalt vajadustele kohandama.
Arvatakse, et generatiivsel tehisintellektil on potentsiaali muuta logistika ja tarneahela haldamist revolutsiooniliselt alates toimingute ja protsesside automatiseerimisest kuni keerukate strateegiate väljatöötamiseni.
logisticsmgmt.com ja scmr.com materjalide põhjal
seilecs.prof.meedia
