Foto: ajapaik.ee
Tallinna Linnavalitsus käivitas esmakordselt bussiliikluse
Käesolva aasta 1. detsembril täitub 87 aastat ajast, mil Tallinn Linnavalitsus avas Tallinnas bussiliini ja pani sellel sõitma oma bussid.
1937 a. oli Tallinna linnaliine teenindamas kokku 52 autobussi. Linnaliinide võrk oli kujunenud Tallinnas välja juba F. Kangro ajast ja Mootoril polnud põhjust midagi oluliselt muuta. Osaühingu korraldatud bussiliiklus toimis eeskujulikult, kuid sellele vaatamata otsis linnavalitsus võimalust ettevõttelt linnaliinid üle võtta. Kuigi liinilepinguid Mootoriga pikendati aasta ja kahe kaupa, ei jätkunud linnavalitsusel piisavalt vahendeid ettevõtte omandamiseks.
Peeti sobimatuks, et trammi- ja bussiliinid dubleerisid teineteist, kusjuures suur osa linna territooriumist oli jäänud bussiliiklusega katmata. Linna huvides oli arendada bussiliiklust ka nendes piirkondades. Leiti, et mitterentaablid liinid võiksid töötada rentaablite arvel.
Tallinna Linnavalitsus leidis, et OÜ Mootor kui äriettevõte pole huvitatud vähem tulu toovate bussiliinide avamisest ning alustas 1937. a. bussiliinide ülevõtmist linna alluvusse. Alates sellest võeti linnale mõne aasta jooksul järk-järgult üle kõik linnasisesed bussiliinid.
Kui 1936. a. alustas Koplis tööd Tehnikaülikool (Tehnikainstituut), ei suutnud trammid üliõpilasi Balti jaamast Koplisse vedada, kuna teatud kellaaegadel oli sõitjaid korraga 100–150. Tramm ei suutnud enam rahuldada kiiresti kasvava linnaosa elanike vajadusi.
Linnavolikogu otsustas anda trammipargile krediiti kolme uue autobussi soetamiseks. Büssingi veermikele ehitati Soomes 34 iste- ja 12 seisukohaga bussikered. Sarnaselt trammivagunitele värviti bussid siniseks ja külgede kanti suured Tallinna linna vapid. Linnale kuulunud bussid viidi trammipargi koosseisu.
1937 a. 1. detsembrist hakkasid bussid sõitma Vene turult Koplisse Tehnikaülikoolini. Veidi hiljem viidi bussipeatus üle postkontori juurde Suur-Karja tänavale ja marsruut mõnevõrra pikenes. Kopli liin hakkas tööle kahjumiga, kasumilävele jõuti alles pärast seda, kui kesklinna lõpp-peatus oli viidud Vene turult Suur-Karja tänavale ja sõitjad harjusid seda trammi asemel kasutama.
7,1 km pikkusel Kopli liinil peeti ühendust esmaspäevast laupäevani 20 minutiliste intervallidega. Tallinna linnale kuulunud teine, Balti jaama Laada platsiga ühendav 3,8 km pikkune bussiliin avati 1937. a. detsembris. Ühendust peeti pühapäevadel, kasutades selleks Suur-Karja–Kopli liini busse.
Tallinna linnavalitsus ostis juurde 10 Büssing veermikku ja lasi ehitada neile kahe uksega kered Viljandis Ungern-Sternbergi mehaanikatöökojas. Linnavalitsuse tellimusel valmis Viljandis 1940. a. suveks veel viis Volvo ja viis Büssing bussi. Lisaks telliti Volvo-lt veel 10 mootoriga veermikku. Tallinna sinist värvi busside osakaal hakkas alates 1937. a. novembrist järk-järgult suurenema ning OÜ Mootor punast värvi busside tähtsus kahanema
1939 a. juulis läksid linna kätte ka Veerenni–Ristiku ja Toompea–Sadama liinid. Liinide teenindamiseks ostis Tallinna linnavalitsus osaühingult Mootor 13 suhteliselt uut bussi. 1940. a. lõpuks olid jäänud Mootori kätte ainult Pirita ja Kose liinid ning linna piiridest väljuvad liinid.
1930. aastate lõpuks oli Tallinna Linnavalitsusele allutatud bussiliiklus heal järjel. 1940. a. tehti Pärnu mnt trammidepoo juures algust uue autobussigaraaži ja töökoja ehitamisega.
Transpordi ja logistika ajalugu 2024
A.Tulvi
Vaata ka lühidokfilmi Eesti bussivedude ajaloost https://youtu.be/Or5YMpxekA0
