Kliimamuutuste indeks
Transpordi ja logistika toimimist takistavad osades riikides sagenevad äärmuslikud ilmastikunähtused, mis esitavad tarneahela juhtidele tõsiseid väljakutseid. Orkaanid kahjustavad tootmisrajatisi ja üleujutused tekitavad kahju maanteedele ning muudavad need ajutiselt mittekasutatavaks. Mastaapsed maastikupõlengud sulgevad transpordikoridore maismaal ja katkestavad kaubatarned läbi katastroofipiirkonna pea täielikult.
Seistes silmitsi orkaanide, üleujutuste ja kuumalainetega, peavad tarneahela juhid tegema kiireid otsuseid ja pöörduma alternatiivsete tarnijate poole, muutma seni kasutatud transpordiliiki või veomarsruuti. Ettevõtted peavad hakkama võtma senisest enam arvesse kliima edasist soojenemist leevendavaid regulatsioone ja kohandama oma tegevust vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud, jätkusuutlikku ja säästvat arengut tagavatele praktikatele.
Järjest kasvava tähtsuse omandavad tarneahelate kaardistamine ja riskide hindamine. Tarneahela juhid peavad seejuures omama nii üldist kui ka spetsiifilist teavet olemasoleva ja kavandadava tarneahelavõrgustiku kohta. Tuleb hakata tegema senisest enam riikidega seotud asukohaotsuseid nii oma tootmisressursside paigutamise kui ka tarnijate asukoha ja teel olevate ning ladustatud varudega seotud riskide osas.
Kliimamuutuste indeks (Epic Index) töötati välja kliimaga seotud finantsteabe töörühma Task Force on Climate-Related Financial Disclosures (TCFD) poolt 2017. a. Tööd alustati kõikvõimalike riskide tuvastamise ja klassifitseerimisega. Töörühm otsustas jaotada kliimamuutustega seotud riskid üleminekuriskideks ja füüsilisteks riskideks.
Kliimamuutustega seotud üleminekuriskid hõlmavad poliitilisi, juriidilisi, tehnoloogilisi, turu- ja ettevõtte mainega seotud riske. Üleminekuriskid toovad endaga üldjuhul kaasa kõrgemad saastetasud ning tootmise ja teenuste osutamise täiendava reguleerimise. Füüsilised riskid hõlmavad äärmuslikke ilmastikunähtusi ja pikaajalisi kliimamuutusi.
Äärmuslikud ilmastikunähtused väljenduvad enamasti orkaanide, üleujutuste ja ulatuslike maastikupõlengute näol. Pikaajalised kliimamuutuste riskid hõlmavad igikeltsa sulamist polaaraladel, veepuuduse suurenemist planeedi eri paikades, maakera keskmise temperatuuri ja merevee taseme tõusu ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemist eluslooduses. Füüsilised kliimamuutused mõjutavad majandustegevust, tööstussektorit, põllumajandust, taristuid ja inimeste tervist.
Aastal 2021. viidi läbi 64 riiki hõlmanud laiaulatuslik uurimus kliimamuutuste indeksite tuvastamiseks. Uuritud riikide puhul võeti arvesse kahjukindlustusmaksete suhtelist määra riigi SKT suhtes (40% mõjust), kliimaga seotud katastroofide sagedust (5%), magevee tarbimist suhtes magevee varudesse (10%), elanikkonna kokkupuudet tahkete mikroosakeste saastega (PM 2,5 µg/m3; 20%) ja SKT-d süsiniku heitkoguse ühiku kohta (5%).
Kõikidele uuritud riikidele omistati indeksi väärtus vahemikus 1,0–5,0, kusjuures 1,0 on madalaim võimalik indeksi väärtus ja 5,0 suurim võimalik väärtus. Pingerea tabelit juhtisid Taani (indeks 4,65), Norra (4,60), Kanada (4,55), Austria (4,45), Austraalia (4,30), Soome (4,30) ja Rootsi (4,30). Need riigis edestasid USA-d (3,95), Ühendkuningriiki (4,25) ja Hiinat (2,15). Pingerea lõpus olid Bangladesh (1,55), Nigeeria (1,55), Indoneesia (1,55) ja Egiptus (1,35), kuna nende riikides puudusid kliimamuutuste leevendamise meetmed ja kokkupuude kliimastressiga.
Hallid alad kaardil (vt tunnuspilt) on piirkonnad, mille kohta puuduvad ühtsed andmed. Tumedamad toonid kliimamuutuste kaardil näitavad indeksi järgi väiksemat kliimamuutuste riski, heledamad toonid aga riikide või piirkondade väiksemat vastupidavust kliimamuutuste suhtes. Kui arengumaadel võib olla raske kliimamuutustega võidelda, siis tugeva majandusega jõukatel riikidel suurem rahaline suutlikkus süsiniku heitkoguste vähendamiseks.
Riigid, mis seisavad silmitsi paljude kliimaga seotud katastroofidega, ei pruugi alati olla madala indeksitasemega, kuna muud muutujad võivad leevendada katastroofide mõju. Mõnes riigis võib olla kõrge heitkoguste tase, kuid hästi arenenud kahjukindlustussektor suudab katta suurema osa äärmuslike ilmastikunähtuste põhjustatud kahjudest. Nendele kriteeriumidele vastavad riigid on näiteks Prantsusmaa, Jaapan ja Hispaania.
Lühendatult:
Climate Change Risk and Supply Chains
Sara Hsu, The University of Tennessee, Global Supply Chain Institute
