Foto: Kauba mahalaadimine transpordilennukilt Short Sunderland pargasele Lääne-Berliinis Haveli jõel 1948.a.
Berliini õhusild kui lennukaubaveo arengu ajaloo suurim väljakutse
Käesoleval aastal täitus 75 aastat transpordi ja logistika ajaloo suurejoonelisest projektist ja olulisest saavutusest, mille käigus suudeti varustada kaht miljonit Lääne-Berliini elanikku ja linnas viibinud liitlasvägede sõjaväelast 11 kuu jooksul eluks hädavajalike esmatarbekaupadega.
Olles häiritud pärast II MS USA sõjaväelaste kohalolust Lääne-Berliinis, otsustas 1948. aastal tolleaegne N. Liidu juht Jossif Stalin (1878–1953) võtta kontroll kogu Berliini üle enda kätte ja blokeerida linna lääneosa. Selleks oli vaja „lõigata läbi“ kõik mööda maismaad kulgevad tarneteed Lääne-Berliini elanike varustamiseks eluks vajalike toidu- ja muude esmatarbekaupadega. 24. juunil 1948. a. J. Stalini poolt algatatud aktsioonist kujunes välja läänemaailma ja idabloki esimene külma sõja aegne tõsine konfrontatsioon.
USA president Harry Truman (1884–1972) võttis vastu ajaloolise otsuse hakata varustama Berliini elanikke lennukitega õhusilla abil. Kangelaslike pingutuste tulemusena suutsid ameeriklased ja britid vedada õhus järgnevate kuude jooksul Lääne-Berliini elanikele ja linnas viibivatele sõjaväelastele rohkem kui kaks miljonit tonni erinevaid kaupu. Õhusilla abil suudeti tagada linnaelanike enam-vähem normaalne varustamine kõige hädavajalikuga. President H. Truman ja tema administratsioon suutsid näidata maailmale Lääne-Berliini kui lääne kohalolu toimivat sümbolit vastusena üha kasvavale kommunismiohule Euroopas.
Varustamaks kaht miljonit Lääne-Berliini elanikku kõige eluks hädavajalikuga, sooritasid USA ja briti piloodid päeval ja öösel kokku kümneid tuhandeid Lääne-Saksamaa ja Berliini vahelisi lende. Veetavate kaupade hulgas oli lisaks toiduainetele ja ravimitele ka kivisüsi.
Lääne-Berliini Ameerika sektoris olev Tempelhofi lennuväli polnud piisavalt pika ja laia lennurajaga, mis oleks võimaldanud suurtel kaubalennukitel turvaliselt täislastis maanduda. Sellest tulenevalt sündis mõte ehitada Lääne-Berliini Prantsuse sektorisse kiirkorras uus lennuväli. Kogu vajalik materjal ja seadmed tuli tarnida kohale samuti lennukitega.
USA kasutas vedudeks 35 Douglas Commerce DC-4 reisilennuki militaarversiooni C-54 Skymaster ja kaht eskadrilli Sunderland tüüpi vesilennukeid, ehk „lendavaid paate“. Need kasutasid maandumiseks ja õhkutõusmiseks Lääne-Berliini läbivat Haveli jõge.
Kokku 260 ameeriklaste ja brittide lennukit vedasid ööpäevas kohale keskmiselt 7000 t toidumoona, ravimeid ja energiakandjaid. Lendude graafik oli sedavõrd tihe, et linna kohal oli pidevalt maandumise ootel õhus kümned transpordilennukid.
Üheteistkümne kuu jooksul toimetati õhusilla abil kohale rohkem kui 2 325 000 t elutähtsaid kaupu. Blokaadi kestel kasutatud 621 lennukit tegid kokku üle 270 000 lennu ja lendasid kokku ca 200 miljonit km.
Õhusilla vedudel osalesid lennukid Douglas C-54 (max lastikaaluga 9–10 t), DC C-47 (3,0 t), Fairchild Packet C-82 (5,5 t), Avro York (9,0 t), Handley Page Hastings (8,5 t), Halton 8,6 t) Avro Lancastrian (3,6 t) ja Short Sunderland vesilennukid (9,0 t)
Jossif Stalin lõpetas Berliini blokaadi 12. mail 1949. aastal. Berliini õhusild on olnud õhutranspordi kaubavedude ajaloos tõeline logistiline väljakutse, millest saadud kogemused on aidanud kaasa järgnevatel kümnenditel lennutranspordi tehnoloogiate ja lennukauba lennujaamades käitlemise väljaarendamisele. Maksimaalse koormuse said selle käigus nii lendurid, lennujuhid kui ka maapealsed kaubaoperaatorid.
Transpordi ja logistika ajalugu
Seilecs 2023
